Biomassitaimede saagikuse tugev seos veeressursside saadavusega paneb suure osa maailma taimekasvatuspiirkondi raskesse seisu.

Taimse materjali (ka tootmisjääkide) täiendava väärindamise korral kaasneb surve mulla süsinikuvaru ja toitainete säilimisele.

Vähem sobivate maade kasutusele võtmine madalamat tooraine kvaliteeti võimaldavates valdkondades leevendab maakasutuse muutustest tulenevaid probleeme.

Täiendava surve tõttu taimse toorme kasvatamisele on olulisteks keskkonnaparameetriteks vee- ja mulla seisukord, bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutused.

Kasvupindade jätkuv laienemine halvendab bioloogilist mitmekesisust.

Põllumajanduslikust biomassist kulub suur osa materjalide ja energia tootmiseks.

Metsandusest pärit biomassist moodustab 50% energia ja 50% materjalide tootmine.

Loomasöödaks kulub üle poole kogu maailmas kasutatavast biomassist

Kogu kasutatavast biomassist kulub toidu tootmiseks ca 15%.

Köögiviljade pealsed

Sõnnik

Metsatööstusejäätmed

Teraviljapõhk

Rapsiseemned

Taimsed õlid

Tärklis

Sahharoosi (ja fruktoosi) rikas taimne materjal

Taimsed õlid

Tselluloosimass (chemical pulp)

Glütserool

Suurenev rahvaarv ja linnastumine

Madal toornafta hind

Viljaka põllumaa vähenemine

Süvenevad kliimamuutused

Olemasolevate kultuurliikide geograafiline siire (kasvuareaalide laienemine).

Uute kultuurliikide tekkimine.

Kultuurliikide keemilise koostise muutmine.

Liikide saagikuse suurendamine.